Skip links

USA ja tema hiigelvõlg

Edasi lugemiseks jätka artikliga allpool..

Seekordses blogis räägiks natuke laest. Ei, mitte sellest laest, mis peakohal, aga laest, mida pidevalt ülevale poole nihutatakse, et riik saaks uusi kulutusi teha ja maksta arveid.

1917. aastal loodi USAs nii öelda “võla lagi” ehk ülemmäär, mis määras kui palju saab USA valitsus laenu võtta, koos olemas oleva laenuga ja kui palju saab USA riigikassa arveid tasuda. Varem pidi kongress iga laenu kohta tegema seadusandluse, mis määras täpselt ära kui palju ja kuhu raha suunata. See muutus, kui vaja oli rohkem paindlikust, et finantseerida USA riiki, eriti I maailmasõja ajal.

Nüüdseks on seda ülemmäära liigutatud ligi 100 korral ja mis on tõusnud nüüdseks juba ligi $30 triljonilise piirini. Eriti viimase 30 aasta jooksul on piiri liigutatud märkimisväärselt, kui võrrelda seda, et aastal 1917 oli piiriks kõigest $11.5 miljardit.

deptceiling
Andmed: U.S. Department of the TreasuryCongressional Research Service; Graafik: Axios Visuals

Kui lagi käes, kas siis pankrot?

Kuigi pole seda veel USA ajaloos juhtunud, on olnud mõned korrad, kus ei ole sellest palju puudu jäänud, mistõttu on tekkinud hoopis võlakriis. Pärast 2008. aasta krahhi oli riigikassal ja kongressil küllaltki tegemist, et üheltpoolt hoida majanduse kasvu, aga teiseltpoolt maksta ka riigi arveid, mille jaoks raha saadi kulutusi kärpides. See, aga viis majanduse veel kehvemasse seisu, sest kulutuste kärpimised vähendasid töökohti ja palkasid, mis omakorda pidurdas majanduse kasvu veelgi. Võlakriis jätkus veel aastal 2011, kus kongress venitas võlalimiidi tõstmisega, lootes, et see sunnib kulutamist vähendama ja maksma arveid sissetulekutest. Lõpuks siiski tõsteti võlalage  $16 triljonini.

Kui lagi on lähenemas, siis riigikassa võtab kätte “erakorralised meetmed”, et vältida riigi pankrotti minemist. Sellisteks meetmeteks võib olla ennetähtaegne võlakirjade lunastus või panuste peatamine teatud riiklikes pensionifondides. Ühesõnaga on neil mõned manöövrid varrukast võtta.

Kuigi need meetmed ei hoia ära riigi pankrotti minemist, vaid pigem viivitavad võlapiirini jõudmist, mida siis ükshetk korraks peatada või taaskord üles poole nihutada, on olukord pidevalt halvenemas, sest kulutamine nii riigikassa kui ka valitsuse poolt, lisab USA riigile võlga.

Mida võiks see tähendada aktsiaturul?

Kuna USA võlg on 100% tagatud ühe maailma tugevaima majanduse riigi jõuga, siis võlakirjade krediidireiting on üldiselt tugev. Kuigi, 2011.a võlakriisi ajal, langetas Standard & Poor’s USA krediidireitingut AAA’lt AA+’le, mis surus aktsiaturgu allapoole ja mille taastumiseks kulus ca. 6 kuud.

Kuid siiski on keeruline ennustada (mitte, et aktsiaturgu on teisel juhul lihtsam või üldse võimalik ennustada), kuidas praegune olukord mõjutab investorite silmis USA krediidireitingut, kus inflatsioon on 40 aasta kõrgeim, riigi võlg aegade suurim ja intressimäärade tõstmised veel ees. Kui laenuandjate risk on investeeringu tagasisaamisel suurem, siis soovivad nad ka kõrgemaid intresse võlakirjadelt ja seda rohkem maksab riigil oma riigivõla refinantseerimine. Aja jooksul ei saa USA endale lubada võlgade pikendamist ja maksejõud kaob.

Kindlasti on ka neid, kes võlakirjadesse ei investeeri ja laenu ei anna, vaid positsioneerivad rohkem aktsiates, siis kuidas nendega lood oleks? Vaadates ettevõtte tugevaid aruandeid, suuremaid prognoose, edukat juhatust ja eelnevat kasvu võiks arvata, et sellest piisaks heaks investeeringuks. Mõnes mõttes küll, aga kindlasti tuleks juurde uurida ka hetkelist majanduslikku seisu, mis suuresti mõjutab selle ettevõtte tuleviku.

Kui majandus aeglustub, võlad kallinevad või äärmisel juhul jäävad tasumata, siis mõjutaks see meid kõiki. Milliseks kujuneks eelpool mainitud ettevõtte prognoos siis? Kas oleks jätkuvalt sama tugev? Julgeks väita, et mitte, sest ka neil on laenud, mis vajavad tasumist perioodil, kus kasumid on nõrga ostujõu tõttu väiksemad. Lõpuks võib $300 aktisa väärt olla $150 ja seega oleks kogu investeering -50% kahjumis. Siinkohal ei oskaks keegi öelda, kas eelmine kõrge hind üldse taastub ja uus hind veel põhja saavutanud.

Oleks see vaid kõik…

Kokkuvõtteks võib öelda, et maailm täna on väga keerulises kohas. Kallinevad hinnad tarneprobleemide tõttu, halvad ilmastikutingimused põllumajanduses, mis mõjutavad tugevalt saagikust, energiakriis, jätkuv Covid-19 pandeemia, sise- ja välisriiklikud pinged, kus riigid on juba väga ligidal tungimas teistesse riikidesse, on surunud kogu maailma majanduse kohta, kus tugevad ettevõtted kaotavad miljardeid dollareid enda väärtusest paari minutiga ja kauplemine on muutunud ebakindla suuna tõttu veel keerulisemaks.

Tasub ikka mitu korda mõelda, millised on veel teised tingimused ja mõjutegurid kui planeerida pikema ajalisi investeeringuid, sest kõik ei pruugi minna nii nagu minevikus. Iga olukord on erinev ja see tähendab, et 1:1 ei ole midagi. Börsimaailmas on tohutult aktsiaid, mis vahetavad käsi rohkem kui arvata oskame ja aktsiad, mis varem tõusid, ei pruugi enam selliselt tõusta, sest kari liigub mujale. Selle kohta, aga soovitan lugeda üht varasemalt blogi, kus räägin trendimuutusest börsimaailmas – “Kes pikalt mõtleb, see jääb ilma”

Tähelepanu! Käesolev informatsioon on puhtalt informatiivne ja ei ole seotud kuidagi finantsteenuse või soovituste osutamisega. Enne tehingute tegemist pidage nõu oma börsimaakleri või finantsnõustajaga.

Jaga artiklik ka enda sotsiaalmeedias
Share on facebook
Facebook
Share on linkedin
LinkedIn
Share on twitter
Twitter
See veebileht kasutab kasutajamugavuse parandamiseks küpsiseid.