Skip links

Kes pikalt mõtleb, see jääb ilma

Edasi lugemiseks jätka artikliga allpool..

“Küll tõuseb, tuleb natuke oodata.”

Seda lauset oleme kindlasti kõik kasutanud või vähemalt kuulnud. Üldiselt võetakse see lause siis kasutusele, kui investeering on miinuses ja punane. Kuigi tark ei torma ja ootamine on investeerimise ja päevakauplemise üks suur osa, siis mis hetkest võiks selle ootamise jätta kellegile teisele?

Teine pool sellest lausest oleks midagi sellist “Ma veel ei võta, äkki veel langeb.” ja siis nähakse kuidas rong silme eest mööda vuhiseb. Mõni jääb kannatlikult ootama järgmist, aga mõni proovib järgi joosta.

Nii nagu ajaruumis on kõik dünaamiline, siis sama võiks öelda ka investeerimismaailma kohta. Trendid on väga muutlikud ja kohati ka väga ettearvamatud, mida paljud viimasel ajal kogenud on. Raske on aru saada, miks siis nüüd nii läks. Nii nagu Mark Douglas, kauplemise psühholoogia eestvedaja ja mitme raamatu autor, enda ühel kursusel välja tõi, siis vaja läheb ainult ühte inimest, kes vajutaks päästikule, et kogu turg pea-peale pöörata. Mõni on seda kindlasti kogenud läbi Elon Muski säutsude Twitteris.

Tulles tagasi investeerimismaailma dünaamilisuse juurde, siis siin on juba täheldatud mõndasid trendi muutusi. Eriti pikema hoidmisperioodi osas. Kes pikemalt aktsiaid plaanivad hoida, siis sellele mõtteainet anda ei teeks kahju.

Kõigepealt tooks välja keskmise aktsiate hoidmisperioodi numbri, milleks on keskmiselt 5.5 kuud. Üsna tugev langus kui võrrelda 1960. a keskmist hoidmisperioodi. Langus, mis on kestnud mitukümmend aastat, aga viimastel aastatel rohkem hoogu kogunud, on tingitud päris mitmest tegurist.

longtermholdingperiod
*Holding period of stocks in years – Hoidmisperiood aastates

Isegi kui põhjuseid selliseks trendimuutuseks on palju, siis võib öelda, et jätkuvalt on selliseid aktsiaid, mida tasub ka pikemalt hoida. Siiski ei saa eirata trende ja suurenenud uute investorite pealevoolu, mida suuresti tekitavad meedia erinevad vormid, “finfluencerid” ja mugavad ligipääsud aktsiatele koos nullilähedaste komisjonitasudega.

Kuhu suunas liigub kari

Suurenenud investorite ja kauplejate maht aktsiaturul tekitab omakorda suuremaid liikumisi. Tekib nii öelda “karja mentaliteet”, kus minnakse vooluga kaasa, sest arvatakse, et teised ehk teavad asjast paremini. Kui seda teeb suur hulk inimesi, siis aktsiahinnad võivad olla väga kõikuvad ja langeda või tõusta üsna kiiresti. Seda oleme juba korduvalt näinud, kus Reddit keskkonnas r/WallStreetBets alamfoorumis, on võetud eesmärk suruda mõne kindla aktsia hind üles karja mentaliteedi abil ja sellega tekitada suuri kahjumeid tugevatele riskifondidele, kes hinda alla üritavad suruda.

5b3a2f1d5df1b125b04c0a0b66615278
Pilt Googlest

Mida see võib pikaajalise investori jaoks tähendada? Eriti neile, kes igapäevaselt enda portfooliot ei jälgi ja usaldavad ettevõtet, kuhu nad enda raha paigutasid. Kõigepealt seda, et tema prognoositud kümne aasta kasv võib muutada silmapilkselt, sest suur hulk inimesi otsustas sealt järsku väljuda ja kogu 3-4 aastane või mis iganes oodatud perioodi kasv, on läinud.

Kui vaadata tugevate indeksite graafikuid, siis näeme, kuidas alt vasakust nurgast on tõus üles paremasse nurka ja tundub, et kasv on justkui garanteeritud. Paraku on see eksitav, sest see võib anda mulje, et nii kasvavad ka üksik ettevõtted indeksi sees või eraldi. Need, kes investeerivad pikemalt indeksitesse, siis neil üldjuhul nii ongi. Mõnus ja sujuv, suhteliselt riskivaba kasv v.a juhtudel, kus kehval turuolukorral sisenetakse, aga sellelgi on omaette strateegiaid.

Aga nagu ka öeldakse siin maailmas – madal risk, madal tootlus ja vastupidi. Siinkohal sooviks kindlasti ka mainida, et indeksite sees olevaid ettevõtteid korrigeeritakse mõnel juhul isegi mitmeid kordi aastas. Mõni langeb indeksist välja ja mõni lisatakse sisse, et hoida pidevat kasvu. Ehk kõik on väga dünaamiline ja kõik ei kasva nii nagu vahest meedia seda kajastab.

Tehnoloogia surve

Hoidmisperioodi vähendab samuti tugev tehnoloogia areng. Arvutid muutuvad aina targemaks ja kiiremaks, mis on toonud erinevaid programme ja algorütme investeerimismaastikule. High Frequency Trading, lüh. HFT on algorütmi põhine kauplemine, kus tehinguid teeb arvuti, kindlate parameetrite järgi, ülikiiresti ja suurte summadega. Suured summad ja väiksed liikumised, teenivad mahupealt tohutuid summasid. Tugevamad algorütmid maksavad palju ja on pigem kättesaadavad ainult suurtele ja institutsionaalsetele investeerimisfirmadele, aga on ka liikumas kergemaid ja odavamaid, mis turul toimetavad.

Sellest teemast võikski rääkima jääda, aga siinkohal võtaks praeguse teema hoopis kokku.

Tehnoloogia areng, uued investorid ja kauplejad turul, kiire ja mugav ligipääs aktsiatele on tekitanud olukorra, kus sisenetakse ja väljutakse positsioonidest kiiremini, kas siis emotsiooni pealt, teiste soovituste järgi või üldse mingil kolmel või neljal põhjusel. Kui kõik see kokku liita ja korrutada aina kasvava inimeste arvuga, võiks öelda, et turg muutub aina rohkem ettearvamatuks, mis võib ohustada pikaajaliste investorite portfelli suuremalt kui varem.

Tähelepanu! Käesolev informatsioon on puhtalt informatiivne ja ei ole seotud kuidagi finantsteenuse või soovituste osutamisega. Enne tehingute tegemist pidage nõu oma börsimaakleri või finantsnõustajaga.

Jaga artiklik ka enda sotsiaalmeedias
Share on facebook
Facebook
Share on linkedin
LinkedIn
Share on twitter
Twitter
See veebileht kasutab kasutajamugavuse parandamiseks küpsiseid.